Sünni ja surma registreerimine

 

 

Sünni registreerimine
 

 

Lapse sünd registreeritakse valla- või linnavalitsuses või maavalitsuses vanema avalduse alusel lapse esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sel juhul tuleb vallavalitsust põhjusest teavitada.

 

Sünni registreerimiseks esitatakse:

  • - sünni registreerimise avaldus (saab vormistada kohapeal)
  • - meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta
  • - vanemate isikut tõendavad dokumendid
  • - abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse 
  • - kui sündi registreerima tuleb üks omavahel abielus olevatest vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist
  • - abielus mitte olevatel vanematel isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse

  • emana - lapse sünnitanud naine
  • isana - mees, kes on lapse emaga abielus või on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba.

 

Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on juba registreeritud välisriigis. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis. 

 

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse tema vanemate nõusolek. Kui kohus on alaealise vanema teovõimet laiendanud, siis on tal õigus esitada lapse sünni registreerimise avaldus ise.

 

Lapsele nime andmine
 

 

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, otsustab eestkosteasutus, milline nimi lapsele antakse.

 

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Nõuetest eesnimele võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

 

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena, mille kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

 

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime ning vanemate erinevate perekonnanimede puhul ühe vanema perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime, või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

 

Lapse hooldusõigus
 

 

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Abielus vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad valima, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

 

Riigiportaali www.eesti.ee kasutades saab lapse sündi registreerida juhul, kui laps on sündinud haiglas, kus on elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenus. Lapse vanemad peavad olema omavahel abielus.

 

Pere lahuselust eri riikides

 

 

Üha kasvav liikuvus Euroopa Liidu piires on kaasa toonud rahvusvaheliste perede arvu kasvu. Igaüks mõistab, et pere jaoks on lahuselu alati raske ja valus kogemus, aga kui elatakse eri riikides, on probleemid ja stress sageli veelgi suuremad. Euroopa Liit on astunud samme õigusliku olukorra lihtsustamiseks ja kehtestanud eeskirjad piiriülese õigusalase koostöö parandamiseks.
 
Lapse hooldus- ja külastusõiguste ning vanemapoolse lapserööviga seotud küsimustes leiab infot pressiteates:http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-451_et.htm
 

Elektroonilised infolehed ja videod on kätte saadavad järgmistelt lehekülgedelt:

 

Surma registreerimine
 

 

Surma registreerimiseks tuleb esitada isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates seitsme päeva jooksul vallavalitsusele või maavalitsusele avaldus, mille võib täita ka kohapeal.

 

Kes saab surma registreerida?

  • - abikaasa
  • - sugulane
  • - hõimlane
  • - lahkunuga koos elanud isik
  • - tervishoiuteenust osutanud asutuse juht
  • - politseiametnik
  • - muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Surma registreerimiseks esitatakse:

  • - arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • - surnu isikut tõendav dokument
  • - avaldaja pass või ID-kaart

Surma registreerimisel koostatakse surmakanne ja avaldajale väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis. 

 

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis. 

 

Täpsemalt perekonnaseisutoimingutest...