7.01.16

13. sajandil oli Virumaa ligilähedaselt sama territooriumiga kui praegu Ida- ja Lääne-Virumaa kokku, kuhu kuulus 5 kihelkonda. Rakvere kihelkonda on esmakordselt mainitud 1419. aastal. Kihelkonna territoorium kuulusid praeguse Rakvere ja Sõmeru valla alad..

 Eesti Vabariigi seadusega 1918. aastal kujundati kihelkonnad ümber valdadeks. Rakvere kihelkond jaotati Rakvere ja Sõmeru valla vahel. 1918- 1940. aastani oli Virumaal 40 valda, nende seas ka Rakvere vald.

1940.aastal kuulusid Rakvere valda: Aru, Karkuse, Lepna–Eesküla, Lepna-Mätliku, Lepna- Taaravainu, Mädapea, Mäetaguse, Piira, Tammikualuse, Tobia-Väljataguse, Tõrma-Vanaküla, Tõrma–Väljataguse, Ussimäe, (milliste territooriumid valla sees kuulusid  1945.aastal moodustatud Rakvere külanõukogu koosseisu.

Järni, Järtu, Karitsa, Kurgvere, Lepna-Nõmse, Savala, Saueaugu, Tamna, Tõrma- Metsküla, Tõrma-Väljataguse, Vasivere

 1945.aastal moodustatud Karitsa külanõukogu koosseisu.

Arupealse, Karivärava, Kloodi, Kõrgemäe, Laanemõisa, Nortsu, Paatna, Papiaru, Päide, Tobia-Risu, Tõrremäe

1945.aastal moodustatud Kloodi külanõukogu koosseisu - külad.

1950.aastal koos maakondade likvideerimisega kaotati ka Rakvere vald ja valla haldusterritooriumil moodustati –üks Rakvere külanõukogu.

Seoses majandite liitmise ja lahutamisega,  erinevatel perioodidel kuulusid Rakvere külanõukogu koosseisu: Kadila, Mõdriku, Nurmetu, Näpi, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Vaeküla, ja Veedla külad ja Vinni alevik. Tamsalu vallast Assamalla, Kullenga ja Lemmküla.

Samadel põhjustel liideti Rakvere vallaga Arkna, Karunga, Lasila ja Levala külad.

Rakvere valla praegused piirid  kujunesid lõplikult alles 1982.aastal , millal Rakvere külanõukogu territooriumist lahutati Assamalla sovhoos, mis jaotati Ed. Vilde nimelise kolhoosi ja Põdrangu sovhoosi vahel.

Alates Rakvere valla taastamisest 06.06.1991.aastal kuulub Rakvere valla koosseisu 19 küla: Arkna, Eesküla, Järni, Karivärava, Karitsa, Karunga, Kloodi, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Mädapea, Paatna, Päide, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe, Veltsi külad ja Lepna alevik. Tänased külade nimed ja territoriaalne jaotus kujunes ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 1975.aastal.

Toimetaja: MARGIT MITT